KKK

Mis on improvisatsiooniline teater?

Improvisatsiooniline teater (impro) on teatrivorm, kus päheõpitud monoloogid visatakse nurka ning kõik laval toimunu juhtub ette planeerimata: spontaanselt. Iga etendus on eelmisest erinev ning näitlejad ei tea tihti sedagi, mis kümne sekundi pärast laval toimub. Sellegipoolest ei ole tegemist kaosega, vastupidi: tasemel grupp suudab välja mängida lugusid, mis (vaieldavalt) ületavad ka mõned harjutatud näidendid. (Lisa: Wikipedia, EN)

…ja improstuudio?

…on koht, kus huvilised seda kõike ohutus keskkonnas proovida saavad. Me ei eelda, et osalejad on professionaalsed näitlejad, töötuba on koht, kus improvisatsiooniga algust teha ja sõltumata sihist niisama lõbusalt aega veeta. Mängime erinevaid improvisatsiooni kasutavaid mänge, tutvustame tehnikaid… ning asi ei piirdu alati näitlemisega; tõepoolest, on ette tulnud olukordi, kus terve saal kajab improviseeritud laulusalmidest.

Aga kas algajad on ka teretulnud?

Jah. Grupp lähtub põhimõttest, et impros vigu ei ole. Seega ei näidata sinu peale naerdes näpuga, pigem on olukord vastupidine: koos õpitakse uusi mänge ja tehnikaid ning “läbikukkumine” on tihti siira naeru allikaks nii endale kui publikule (teistele osalejatele).

Ma siiski vaataks esimene kord nurgast.

Ei saa! Tuled töötuppa – osaled. Töötuba on n-ö ohutu keskkond mängimiseks ja osa sellest loob teadmine, et kõik on võrdsed. Siiski, sind ei sunnita lavale minema, iga mäng algab sellega, et vabatahtlikud avaldavad ise soovi osalemiseks.

Kõlab põnevalt, aga…

Ei ole aga. Rahvusvahelises keeles on väljend “Man up!“: julge astuda vastu natuke hirmutavale, kuid potensiaalselt headtegevale tundmatusele. Mitmed töötoalised (ja ka Improgrupp Jaa!) liikmed on selle spontaansuskogemuse saanud vaid seetõttu, et otsustasid end ühel hetkel proovile panna… ja senini ei ole üheltki neist nurinat kostnud.